|
|
Post by Brandon McFread on Feb 8, 2010 16:13:07 GMT -5
"Teeme nii - sa hakkad rääkima ja ma ütlen, kui ma enam ei kannata. Sobib?" pakkus Brandon siis välja, ise kergelt naerdes. Ta juba ootas, kui palju siis üks inimene lobiseda suudab.
|
|
|
|
Post by Lyra Beckley on Feb 8, 2010 16:20:35 GMT -5
"Ise sa tahtsid," ütles Lyra kavalalt. Kindlasti mitte ei hakanud ta rääkima oma täie võimsuse peale. Mõne aja pärast ei viitsiks ta iseennast ka kuulata. "Ma nutan sulle nüüd natukene oma kodu taga. Mere ääres oli ikka hea elada. Ma ei hinnanud seda kunagi piisavalt, nagu mulle nüüd hakkab tunduma. See oli koguaeg olemas lihtsalt. Nagu veel nii paljud asjad! Näiteks ei ole ma veel Vegases kraanivett joonud. Kordagi. Aga kodus ma kasvasin kraanivee peal ülesse. Ja piima muidgui aga see on tähtsusetu. Kodus on nõudepesumasin ja ma koguaeg eeldasin, et nii ongi. Ja nüüd - voila! - hakka käsitsi nõusi pesema. Ma eile põrnitsesin viis minutit oma kraanikausitäit nõusid ja ootasin et nad end pesema hakkaks. Ja nad ei teinud seda. Ma läksin magama ära," seletas ta kiiresti ja vaid paari hingetõmbega. Siis pidi naine natuke tee peal manööverdama - prügikastid siiski ise eest ära ei hüppa. Sellele oleks ta peaaegu sisse sõit - või siiski pigem kõndinud - ja nüüd oli tahtmist vanduda. Merde, merde, merde, tegi ta seda mõttes. Prillid osta naine, kui sa midagi ei näe!
|
|
|
|
Post by Brandon McFread on Feb 9, 2010 7:50:12 GMT -5
Brandon kuulas ning noogutas aeglaselt. Ta võis kuulata küll ja küll. "Kui tahad, siis võid mu juurde kraanivett kunagi jooma tulla" lausus noormees naerdes, kui kuulis, et Lyra armastab kraanivett, aga enda juures ta seda juua ei julge. "Kui hull see ikka olla saab.." pomises ta siis veel otsa.
|
|
|
|
Post by Lyra Beckley on Feb 9, 2010 9:22:58 GMT -5
"Oleks sa seal olnud, kui ma esimest korda kraani lahti keerasin, ma arvan, sa ka ei tahaks seda rõvedust juua," ütles Lyra. "See oli ikka õudne. Ma kujutan ette, et seal korteris ei olnud keegi mingi... Mm... Kaks aastat elanud ja torud olid roostetanud kohati ja vesi oli siuke... Kollakas pruun ja rõve. Ma lasin kaks vannitäit umbes vett voolata enne, kui ma julgesin üldse pessu minna," sattus naine taas hoogu. Siis hammustas ta huulde, et mitte rohkem enam rääkida. Talle endale hakkas juba koppa viskama.
|
|
|
|
Post by Brandon McFread on Feb 9, 2010 11:12:36 GMT -5
"Kohe nii jube?" pomises mees vaikselt. "Kuuled, kui sul millalgi veel selline jama on, siis võid mu juurde, vett jooma või pesema tulla" lausus Brandon siis pisut murelikult. See oli tõesti õudne, mis ta kuulis.
|
|
|
|
Post by Lyra Beckley on Feb 9, 2010 12:54:42 GMT -5
"Ära muretse," naeris Lyra. "Nüüd on enam-vähem norma ja pessu julgen ikka minna." Tegelikult saaks ta shoki, kui pessu ei saaks. See oleks raudselt jubedam ükskõik millest. Noh, sellest, mis seal korteris valesti võib veel minna. Tegelikult oli päris tore, et kedagi kottis, kui teda ennast eriti mitte. Talle meeldis, et tal oli oma korter - väike, jah. Aga oma.
|
|
|
|
Post by Brandon McFread on Feb 10, 2010 8:51:49 GMT -5
Brandon noogutas siis aeglaselt, kui kuulis et pole vaja muretseda. Nooruk suunas pilgu taevasse, mis oli sel hetkel väga selge. Kõik tähed paistsid ning kuu säras.
|
|
|
|
Post by Lyra Beckley on Feb 10, 2010 11:50:23 GMT -5
"Taevas on ilus, eks?" ütles Lyra pigem nagu fakti nentides, mitte küsides. Ta pööras ka pilgu korraks taevasse. Taevas oli nii suur, et nad võisid praegu vaadata oma emaga sama tähte. Kuigi neil oli üheksa tundi ajavahet. Aga mõte on hea.
|
|
|
|
Post by Brandon McFread on Feb 10, 2010 13:02:27 GMT -5
Brandon jalutas aeglaselt, vaadates ikka ülesse. Ta oli ettevaatlik, et mitte ümber käia, kuna taevasse passides oli kohati keeruline tasakaalu hoida, kui kõnnid. Lyra lause peale ta vaid noogutas aeglaselt.
|
|
|
|
Post by Lyra Beckley on Feb 10, 2010 15:01:23 GMT -5
"Tead, mis eriti ilus ei ole?" küsis Lyra siis ja vaatas korraks selja taha - harjumusest. Ise küsin, ise vastan, mõtles ta ja ütles kohe:"Sinu nägu, kui see vastu asfalti on käinud." See oli vihje, et Brandon maha vaataks. Natuke jube oli, kui keegi kõndis otseses mõttes silmad taevas.
|
|
|
|
Post by Brandon McFread on Feb 10, 2010 15:22:22 GMT -5
Brandon suunas pilgu Lyrale. "Kas see tähendab siis, et ma olen ilus?" küsis ta kavalalt ning kergitas üht kulmu. Noormees hakkas vaikselt turtsuma, ise ikka edasi jalutades, pilk Lyral.
|
|
|
|
Post by Lyra Beckley on Feb 10, 2010 15:27:18 GMT -5
"No vaata, kui ma pea niiviisi viltu panen," Lyra ajas pea täiesti viltu, ise naeru tagasi hoides, "ja silmi ikka tõsiselt kissitan. Nii, et nad praktiliselt kinni on vaata," Lyra kissitas silmi ka ja hammustas korraks huulde, "ja valgus on ka siuke suht pime praegu, et... Jah. Nii oled päris ilus," lõpetas ta lõõpimise naeruga. Ta tundis ennast naljakalt vabalt. Ega tegelikult Brandon kole ei olnud, aga ta oli juhataja assistent for crying out loud!
|
|
|
|
Post by Brandon McFread on Feb 10, 2010 15:35:47 GMT -5
Brandon naeris nüüd vaikselt. "Totu" lausus ta ning suunas siis pilgu taas liikumissuunda, ise vaikselt edasi naerdes. Lyraga oli lõbus ja naljakas.
|
|
|
|
Post by Lyra Beckley on Feb 10, 2010 15:56:02 GMT -5
"Mina ju," ütles naine ja pani jälle käed taskusse, kuid seekord vabamalt - ust oleks tore ise lukust lahti saada ja krampis sõrmedega on seda natukene raske teha. "Kui sa tahad, siis me võime istuda ja tähti vaadata," lisas ta mõne aja pärast. Kunagi peab ju pink tulema tänaval, eks?
|
|
|
|
Post by Brandon McFread on Feb 10, 2010 15:57:19 GMT -5
Brandon kehitas õlgu, kuid lõpuks noogutas. "Minugipoolest" lausus ta ning naeratas siis lõpuks.
|
|
